Valle fotoblogi

Kas sul RSS on tellitud? Proovi näiteks Google Readerit!

Lisan veel ühe kevadise pildi Lapimaalt, Soomest. Tehtud Myllyskoskis ning natukene sai digipimikus ka lisa keeratud (samas – millised lumega pildid sealt reisilt seda ei vajanuks?? ).

Proovisin siis kohe järele ka, mis Flickr panoraamidest arvab. Võiks pisut suuremalt neid esitada aga kõige hullem samuti pole.

Näitan siis esimest Flickrisse laaditud pilti siin ka.

Andsin kah lõpuks alla ning registreerisin endale Flickeris konto. Mõtlesin, et prooviks seda jooksvalt oma paremate palade avalikustamise kohana. Üldiselt ongi tänapäevase digitaalse fotomaaima paar põletavaimat probleemi andmete (fotode) säilitamine ja nende eksponeerimine. Andmete säilitamise osas hetkel rohkem peatuma ei hakkaks kuna teema on piisavalt põhjalik, et nõuaks eraldi pikemat arutelu. Read more…

GALERII | TRE Meditsiinipidu Kohilas
vt. ka TRE Meditsiinipidu Pattayas (Tartu)

Üritaks RSS lugejate rõõmuks hakata rohkem ka postituste läbi galeriide lisandumist üles märkima. Väga kaugele tagasiulatuvalt seda loomulikult ei tee ja seega lisandub vaid värske TRE Meditsiinipidu Kohilas galerii. Siin postituses soovitaks loomulikult veel vaadata ka seonduvat TRE Meditsiinipidu Pattayas (Tartu) galeriid.

Esialgu rohkem sõna võtta ei tahakski. Vahel küll oleks miskit öelda aga seni on see niimoodi… Unarusse jäänud. Praegu tasapisi on tegemises uus vallekapstas.com sait koos värske pildimaterjaliga kuid kui sellega ükskord ühele poole saab siis ehk õnnestub ka siinse blogi/galerii sisulist struktuuri veidi rohkem uuendada ning rohkem sisse harjutada, et kui midagi põnevat ikka mõttes mõlgub, siis võiks seda ka jagada. Näiteks on mõte liikunud väikese fotoringi tegemise peale, kus oma vanas armsas põhikoolis lastele pisut fototarkust edasi jagada ning kui see teoks peaks saama siis ehk kirjutan ka sellel teemal väheke.

Kui nüüd selle jutu peale mõni põnev idee tekkis või millestki kuulda tahaksid, siis jäta lahkelt selle postituse alla üks kommentaar.

Mõni aeg tagasi käisin järjekordsel TRE peol. Seekord Järlepas, otse järve ääres. On olnud küll suuremaid ja vingemaid pidusid, kuid mõneti oli ju see üks meeldejäävamaid. Suvine vaba olek, ääretult kena ning meeldiv keskkond ja hea seltskond tõmbasid peo päris korralikult käima. Isegi see, et vahepeal genekas otsad andis, ei suutnud pidu laiali ajada. Kuniks oli pime ja asjamehed asjatasid, rõkkas rahvas laulda ja möllata edasi. Selle võrra suurem oli ka rõõm, kui uus genekas peatselt saabus ja muusika (ning veidi ka valgusest) uuesti elule ärkas.

Pildigaleriid vaata siit: TRE Järlepa Rannapidu

Ükspäev sai siin käidud jälle TRE peol. Seekord siis Kanaveres, kuhu mina isiklikult varem jõudnud pole. Ning vahupeole siis seekord. Kahjuks oli ilm üsna niru, aga sellest hoolimata oli peol hoogu küll ja veel. Algul ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama… Vihmamärg vs vahune väga vahet vist enam ei tee ning kui mõni lonks kangemat ka peale kallata, pole kellelgi enam sooja ega külma mingist vihmast. Vahtu nõudma oli rahvas valmis küll. Eks mingeid muljeid sai pildile ka püütud. Õnneks jäi kaamera ikka kuivaks (kuigi vahepeal põue tuli peita küll).

Siia-sinna olen veelgi jõudnud ning üritan ka need muljed lähiajal üles laadida. Oodata on pilte Paunküla Jaanipeolt (sh. Mari-Leen ja Urban Symphoni) ning kaadreid bändi Still Haunts Me muusikavideo filmimiselt.

Galerii: TRE Kanavere Vahupidu Foam Heaven

GALERII | TRE Uusaastapidu Raplas

Uus aasta algaski pauguga. Iseasi, kui palju keegi sellest hiljem meenutada suudab, kuid hea muusika ja rõõmus meel on ju ometigi meeldiv viis millegi uue alustamiseks.

Vaata pilte siis ka. Loodetavasti oli ka Sinu aastavahetus meeleolukas.

Lõpuks on kool läbi. No see põhiline värk – küpsuskirjand ja muud loomad. Kõrgemad koolid minust kui fotokunstnikust eriti vaimustuses polnud. Ehk tõesti vajasin veel aega küpsemiseks..? Igatahes nüüd see aeg mul on. Tervelt aasta. Võimalik, et üritan realiseerida hoopis oma esialgseid plaane aasta pärast kodumaa tolm jalgelt pühkida. Kuid ega need asjad pole kunagi nii lihtsad olnud…

Nüüd olen ma siis tööloom. Päris kaheksast viieni just mitte, kuid täistööajaga ikkagi. Võite mind leida ühest teatud pealinna kaubanduskeskusest teile fotokaupu müütamast. Ei ole just see, mida soovisin, ent ehk veidi talutavam.

Jätkuvalt pean siunama olukorda, mil raha teenimiseks peab raha olema. No see nõiaringi efekt, miks ma ei saa rahus fotografeerida, nagu sooviksin. Elu tundub üldse hetkel päris parajalt segane olevat. Kuigi viimasel ajal hakkavad vaikselt asjad siiski ka mingisugust loogikat läbi kumama. Tasapisi märkan endas võimet taas pisiasjadest rõõmu tunda. Kuigi kerge peidan-end-raske-reaalsuse-eest-kivi-alla-efekt on endiselt olemas…

Kuna erilist motivatsiooni ega tahet pole pilti teha ega ka tehtud pilte sättida, siis ei tea lubada, millal mingeid pilte näeb. Vihmane Kapa ehk millalgi hiljem, kui päike paistab…

C’est la vie… # “Johnny Cash – Hurt”