Must-valge koolipäev vol. 2, fotomanipulatsioonist
Siit tuleb siis järgmine must-valge seeria. Tehtud on see enne jõule koolis:
Mis selle seeria puhul teistmoodi on, seletan ma postituse teises pooles. Juttu tuleb fotomanipulatsioonist ehk digitaalsest pilditöötlusest. Lühidalt must-valgest digifotost. Süvitsi ma teemasse ei lähe, vaid seletan lihtsalt veidi lahti, mida ma antud piltidega tegin.
See seeria on veidi teistsugune, kui eelmine. No muidugi oli valgust rohkem ja välk oli vajadusel vaid täiteks. Silmas pean ma siiski rohkem töötluslikku külge. Viis pilti tegin must-valgeks Lab värviruumi abil, mis on juba pikka aega selles osas üks mu lemmikuid olnud (ma pikemalt siinkohal seletama ei hakka, mis selle meetodi puhul teistmoodi on, sest eks igaüks jõuab sellele järeldusele vaatluse või katsetamise teel ise), kaks pisut traditsioonilisemal meetodil. Veel lisasin müra ja suurendasin kontrastust layerite ja overlay abil. Lisaks sellele kasutasin ka puhast valget värvi layerit, mis lubas üsna huvitavaid ja kergesti kontrollitavaid manipulatsioone tekitada. Iga pildi failinimi sisaldab pildile tehtu kohta täpsemat informatsiooni. Sõna half failinimes mõne teise märksõna ees tähendab, et ma selle efekti mõju vähemalt poole võrra nõrgendasin.
Ma olen Urmas Ääro Adobe Photoshopi kursustel käinud ja tean veel päris mitmeid huvitavaid asju, mida piltidega teha võiks. Kursusest ongi tegelikult juba parajalt aega möödas ja võiks materjalid uuesti lahti lüüa ning veel mõne huvitava seeria luua. Oli ju ka kursus rohkem teoreetilist laadi ning veidi lisapraktikat ei teeks paha. Digitaalse pilditöötluse maailm on tegelikult üsna-üsna mitmekesine ning võimaldab nii mõnegi muidu igava pildiga mitmeid huvitavaid asju korda saata. Kellele pilditöötluse all “Rate-töötlus” silme ette tuleb, nendest on mul kahju. Kuigi ma siin ehk liialt üldistan, on kindlasti ka tublimaid töötlejaid, kes oskavad rohkematki. Kuid olgem ausad: neti-tutorialide järgi piltide oskamatu hävitamine pole kunst ja liigagi tihti kipub töötluse tulemus nii mõningaidki küsitavusi tekitama. Minus vähemalt küll. Hoopis teine asi on võtta ette ja õppida, kuidas programm ja selle erinevad funktsioonid töötavad. Mida ja MIKS need teevad. Ma usun, et teadmine mida, miks ja millal kasutada on märksa väärtuslikumad, kui kellegi ettekirjutuste järgi pimesikku mängida. Kui on olemas baasteadmised programmi jms kohta, pole tihti mingeid tutorialeid enam vajagi. Siis võib juba ise nuputada, kuidas jõuda tulemuseni. Muidugi ei ole kõik päris nii must-valge ja internetist leiab päris huvitavaid ning kasulikke nippe ja nõuandeid. Kuid üldjoontes jääb mõte samaks: parem on mängu reegleid teada ja ise tulemuseni jõuda kui kellegi juhatusel pimesi ämbrist ämbrisse koperdada.
Nii, sapp sai välja pritsitud ja võib tunnistada, et pilditöötluse alal on mul veel palju õppida. Kuid ma ei kahetse hetkekski, et tolle kursuse tee jalge alla sai võetud ja sinna alla raha pandud. See tundub üsna kindla investeeringuna ja on siiamaani mind hästi teeninud. Saadud teadmistest olen ma rakendanud kahjuks vähe, kuna nö tavalise pildikorrigeerimise jaoks pole vaja teada tõesti muud kui neid kõige põhilisemaid asju. Kui aga tagasi mõelda, oli kursus päris tore ja õpetatud asjad vägagi inspireerivad ja lõbusad. Niisiis ehk tulen ma peagi lagedale mõne järjekordse pildiseeriaga. 
PS. Lehe serval on nii mõnigi link, mida tasuks jälgida. Pilditöötluse koha pealt tasuks külastada ka digiSTOOPi.
