Kapa Muusikafestival – Kaparock
Seekord tuleb siis minu poolt valik pilte Kapa Muusikafestivali teisest päevast, Kaparockist. 
Kui Kapaklassika oli mõnus õhtune olemine huvitava muusika seltsis, siis Kaparock oli väike päev otsa väldanud rokimaraton, mille jooksul sai kuulda päris head muusikat Kohilast ja kaugemalt. Kõikidest artistidest pilte ei ole, kuna eesmärk ei olnud kõike üles pildistada – seekord pildistasin rohkem enda jaoks. Peale esinejate pildistasin ka muud huvitavat, mida sel päeval näha oli. Näiteks väikest vaatemängulist veepritsi-jahutust, mida rahvale pakuti ja vana helitehnika näitust.
Korraldaja Kauri hinnangul oli rahvast päeva jooksul õhtuks kokku tulnud 2000 ringis, mida on sellise väikese ürituse kohta omajagu. Kuid Kapa Muusikafestival on rohkemat väärt. Seega kõik, kes käisid, levitage sõna ja ehk kohtume järgmine aasta jälle! 
Vaata pilte >>
Räägin natuke pikemalt oma muljetest ka.
Üritusele jõudsin ma Kriisi ajaks. Bänd jättis väga hea mulje nii oma muusika, jutu kui ka hiidlastest fännidega lava ees. Vaatamata lõunasele (varasele) ajale suutsid nad lava ette kogunenud rahva kaasa elama panna. Väga viis.
Järgmise bändi, Reloadediga olen ma juba pikemalt tuttav. Väga hea meel oli mul selle üle, et esitamisele tulid ka lood “Angels” ja “Videvikulind”. Mille üle mul nii hea meel ei ole, on see, et laulja Terol on sõjaväes ja teda asendanud laulja ei andnud just päris mõõtu välja. No offence, aga nii see minu arust oli…
Vahepeal käisin ma ristivanematel külas ja söömas jne. Tagasi üritusele tulin Jääääre & Bonzo ajaks. Kui ma selle peale mõtlen, siis Jäääär & Bonzo sobinuks ehk paremini Kapaklassika esinejate hulka, aga Kaparocki varaõhtusel ajal pakkusid nad meeldivat vaheldust kärtsule ja mürtsule. Ning Jäääär on ikka piisavalt suur fenomen, et rahvas külmaks ei jää.
Järgmine bänd, Ska Faktor, oli jällegi midagi pisut omapärasemat. Meeliülendav ja vaatemänguline.
Krimbel tuli üle jupi aja jälle kokku ja mängis Kaparockil rahvale mõned lood. Mõned ropud, mõned mitte. Juurde jutustasid nad ka mõne oma muusikaga seonduva loo “nõukaajast”, mis andis ka noorematele kuulajatele pisut flavourit lugude juurde. Lava ette kogunesid ka mõned ilmselged kunagised fännid. Peab ütlema, et muusika polnud üldse halb.
Malena oli energiat täis ja vaatemänguline. Ka rahvas oli juba palava päeva uimasusest üle saamas.
Nüüd oli minul aeg väike paus teha ja käisin tõin pangaautomaadist natuke raha ning ostsin endale paar Amanaska plaati.
Tagasi jõudsin Stele & Kadi Toomi ajaks. Ma ei saa öelda, et see muusika eriti külge oleks hakanud, aga kohalik värk kohalikele inimestele on üldiselt ikka hea valem.
Järgmisena astus lavale Brides In Bloom, kes esines Kaparockil juba teist aastat järjest. Brides In Bloom pakub tõsiselt head kodumaist rokki, mida kohe kindlasti ei tasuks maha magada. Rahvas elustus päris tublisti ja oli tunda, et õhtu on käes.
Vaiko Eplik ja Eliit lõpetas Kaparocki, pakkudes rahvale head showd ja vaatemängu. Pingiread oli juba päris tühjad, sest rahvas oli lava ette kokku vajunud.
Ega muud midagi, kui et “kohtume Kapa-Kohilas!” 
